Yule püha

Eestlane on paganlik rahvas. Olgu meie kodumaa peal palju kirikuid tahes, eestlane on kange ja võõrast usku ta kergelt vastu ei võta. Ärge saage minust valesti aru, ma tean, et meil on palju kristlasi ja igasugu muid uskusi. Ja see on okei. Ma usun usuvabadusse ja sellesse, et igalühel on õigus uskuda või mitte uskuda millessegi või kellessegi. Aga Yule püha on meil Eestis säilinud vägagi paganlik (ja Wiccalik) püha. Üleüldse on üle maailma meie Jõulud üks vähestest, mis on otseselt seotud Yule pühaga.

Juba nime poolest on Yule ja Jõul põhimõtteliselt üks ja seesama, nii kõlalt kui tähenduslikult. Kristlased muidugi tahavad öelda, et oi sel päeval Jeesus seda ja Jeesus teist, aga… olge nüüd. Jõuludel on Wicca paganlikus kultuuris hoopis teine tähendus, kui Jeesuse sündimine. Sisuliselt on sümboolika siiski sarnane, kui oskad lugeda ridade vahelt ja see teeb üldiselt ka küllaltki keeruliseks mõistmise, et kus kohast need väljendused kõik tegelikult tulevad?

Yule püha sümboolika ja tähendus

Yule tähistamist alustatakse 21.detsembril, talvisel pööripäeval. Selle pühaga tähistatakse pimeduse lõppu ja valguse uuestisündi. Püha kestab umbes täpselt 13 päeva ning selle aja jooksul peetakse maha meile mitte nii väga võõraid traditsioone.

Niisiis aasta kõige pikimal ööl tähistatakse pimeduse üle võitu. Valgus tuleb tagasi ning toob meile lootust ja lubadusi paremast ajast. Jumalanna sünnitab siis poja – Päikesejumala. Päikesejumal hakkab kasvama ning iga päevaga päevad pikenevad ning kõik, mis enne oli varjatud hakkab nüüd varjudest esile kerkima.

Traditsioonid

Üks oluline traditsioon oli tuppa tuua igihaljuste oksi, mis sümboliseerisid elu, taassündi ja uuenemist. Vanade traditsioonide kohaselt arvati Igihaljustel olevat võim surma üle, sest nende roheline värv ei kao läbi aastaaegade mitte kusagile. On ka lugusid sellest, et nende puude oksi riputati uksepiitadele, et peletada eemale deemoneid ja halba soovivaid vaime, sest uskumus oli, et need kaitsevad surma ja hävingu eest. Pole siis vist ime, et terve suur kuusepuu toa keskel loob nii mõnusa, tasakaaluka, rahuliku ja armastava õhkkonna?

Teine väga oluline traditsioon ja sümbol Yule püha ajal oli tuppa tuua Yule puu ehk jõulupuu. Algselt tähendas see elupuud ja vanasti kaunistati seda kingitustega, mida sooviti jumalatelt saada. Lisaks sellele oli sellel ka lisaks sellisele olulisele sümbolile ka käbisid, marju ja jumalate sümboleid. Ei ole ju väga erinev meie praegusest kuuseehtimise traditsioonidest?

Lisaks on omal kohal Yule ajal põletada küünlaid, sest see sümboliseerib valguse tagasitoomist ja igavest tuld, mis võib igas kodus olla, igavesti. Rääkimata sellest, et nõidade üks äärmiselt oluline traditsioon on põletada suurt paksu tammepuidu pakku. Seda pakku kusjuures ei tohi osta ise, see peab olema kingitud või oma aiast või metsast toodud. Tuli süüdatakse kaminasse siis, kui päike loojub ning tuli peab põlema terve öö. Kui terve pakk ära ei põle, pannakse see hoiule ning süüdatakse järgmisel aastal uuesti. Uus tamme pakk peab muidugi varuks olemas olema, sest kui üks eest ära põleb, tuleb tamme juurde visata.

Mis selle põletamise point on? No esiteks – valgus, sest on ju aasta pimedaim päev. Ja teiseks – see tammepakk peletab eemale kurjust, kratte ja igasugust muud sellist negatiivset energiat. Usutakse, et mida kauem tuli üleval püsib, seda helgem ja edukam tuleb valguse periood, sest kõik vaimud ja teejuhid tulevad selle tule ümber end soojendama ning toovad siis ka kingitusi, mis valguse kasvades meie reaalsusesse manifesteeruma hakkavad.

Kingitustest rääkides, siis loomulikult vahetatakse üksteisele ka Yule püha ajal kingitusi. Mitte ainult pere ja sõprade ringis või naabrilastele, vaid ka jumalatele. Jumalatele pandi kingitused kas altarile või visati tulle metsast või oma aiast korjatud ürte ja taimi. Usuti siis, et nii antakse vana valu, mure või energia ära tulele. Tulejumalad võtavad selle vastu ning muundavad energia ära positiivseks ning saadavad selle soojusena sinu energiakehasse tagasi.

Toit, mida pööripäeval söödi jäeti üleöö lauale, mitte midagi ei tohi ära koristada. Pidulauda mõndades traditsioonides ei koristatudki ära nii kaua, kuniks uusaastagi möödas oli. No loomulikult toit vahetatakse välja ja mustad nõud pestakse ära, kuid kaunistused, küünlad jmt jääb välja nii kauaks, kuni pühad on täielikult läbi. Kusjuures, Yule püha ajal juuakse erinevates maailmaosades erinevaid jooke. Meil on selleks glögi. Kuigi ta on maailmajagudes mõneti erinev – mõnel pool juuakse siidrit, ingverijooki või likööri. Ja kuigi jook iseenesest on erinev, siis mis kõigil ühtne joon, on see, et sinna on lisatud ürte ja vürtse. See on seetõttu, et ürdid ja vürtsid on kehale väga tervistavad ja turgutavad. See aeg on tõesti iseenda poputamiseks, oma keha energeetika tõstmiseks ja talveunest ärkamiseks. Toit mida söödi oligi sealiha. See muidugi erineb samuti piirkonniti, kuid meie, Eestlased va paganad, sõime juba vanasti siga ja kardulat ja kapsast. Ja marju ja hoidiseid ja pähkleid ja igasugu asju, mida keegi oskas teha, sest laual pidi ikka küllus valitsema.

Loomulikult on nendes traditsioonides veel üle maailma erinevaid väljundeid, kuid mina tõin välja ainult need, mis on meile endale tuttavad ja kodused. Ei ole mõtet rääkida näiteks puuvõõrikust, kui see meil vabalt ei kasva ning meie kohalike paganlike traditsioonidega kokku ei lähe. Jääb täiesti võõraks ja kaugeks, onju nii? Ma ei kujuta küll ette, et ma peaks kedagi puuvõõriku all kogemata suudlema kukkuma. Kamoon, ma olen eestlane siiski, 2m vahet palun-eksole.

Ja kuigi piparkoogid on ka meie laiuskraadidel väga populaarsed ei ole nad tegelikult kuidagi seotud ühegi Wicca ega paganliku traditsiooniga. Piparkoogi taigen oli lihtsalt kunagi väga harudlane ning seda ei olnud üldse saada ja kui oli, siis väga limiteeritud koguses. Kui aga ristisõdijad selle 11. sajandil taas meile tõid, siis lubati seaduse järgi seda uhket toitu teha vaid jõulude ajal. Ja nii saigi sellest lihtsalt kuidagi seos talve ja jõuludega. Niiet… meh. Piparkoogid on ägedad ja me teeme neid igal aastal, aga nõiakultuuris ei ole nad üldse nii sümboolselt olulisel kohal, kuivõrd on eelpool nimetatud asjad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Shopping Cart (0)

Ostukorv