Unenägude seletamine





Iidsetel aegadel juba nägid inimesed unenägusi kui tähenduste ja sõnumite allikaid. Nende unenägude kaudu tulevate sõnumite järgi oli võimalik muuta reaalsust või seda vähemalt ette ennustada.

Unenägusid näevad inimesed siis, kui nad magavad. Inimesed kuulevad unenägude nägemise ajal helisid, tunnetavad emotsioone, näevad pilte ja tajuvad füüsilisi sensatsioone. Mõndasid unenägusid sa mäletad samal ajal kui teistest jääb meelde vaid hägune emotsioon või taju.

Unenägusid ei ole võimalik kõigi maailma inimeste jaoks üheselt lahti seletada. Meie alateadvus mängib siin tohutut rolli. Nimelt see, kuidas me ühe või teise sümboliga ennast ja maailma seostame määrab ära meie unenäo sõnumi.

Näiteks unenäos raha nägemine võib tähendada ühe inimese jaoks võimalusi, tööriista oma eesmärkide täitmiseks; samal ajal, kui teise inimese jaoks tähendab see puudust, negatiivseid olukordi, halba inimest või murtud südant. Kõik on ühesõnaga subjektiivne ning kuigi on olemas mingisugused alternatiivsed ja universaalsed sümbolite kirjeldused, saad sina oma unenägude lahti seletamiseks kasutada vaid seda tarkust, mis tuleb kui oma alateadvust lähemalt uurid.

Ma jagan näitena oma unenägu, mida nägin armsa sõbra kohta. Sellest on tänaseks möödas nautukene üle kahe aasta, kuid just tänu minu unenäole hakkas kogu olukord lahti hargnema ja lahenema.

Etteruttavalt ütlen, et tegemist oli prohvetliku unenäoga, ehk siis mulle anti unenäos kätte suund ja teeots mida mööda peaks nüüd tegutsema, et olukorrale tuleks positiivne lahendus. Nimi selles loos on muudetud, et kaitsta sõbra identiteeti ja privaatsust.

Kirjutasin oma unenäoraamatusse sellise sissekande:

“Nägin täna öösel Silverit unes. Proovisin temaga vestelda, kuid tulutult. Ta peitis end mingi tüdruku taha ega kõnelenud minuga sõnakestki. Mina aga proovisin temaga ainiti jutule saada. See oli taas sedasorti uni, kus su tähelepanu ja teadlikkus on täielikult kohal. Sellistes unenägudes ma mõistan alati – see on väga oluline, ma pean selle tuumani jõudma.

Silver naeratas mulle tüdruku tagant. Nad olid kuskil peol, mina ilmusin sinna järsku täiesti tühjast kohast, ühel hetkel olin ma lihtsalt seal ning sain aru – keegi teine mind ei näe, ainult Silver. Ta oli kellelgi külas, oli saunaõhtu ning kõik pidutsesid ja nautisid seltskonda. Ma üritasin temaga igatpidi kontakti luua, kuid see ei viinud eesmärgini. Niisiis jälgisin lihtsalt, mis toimub, kellega ta suhtleb ja mis tema ümber ja temaga toimub. Küpsetasime koos ka pirukaid, kuid ka terve selle aja ta vältis minuga suhtlemist. See oli kõik minu jaoks väga kentsakas, ta justkui ei oleks minuga kontaktis või siin ja praegu.

Ühel momendil avastasin ennast tema kõrval seismas õues, kus nad suitsu tegid. Koputasin talle siis õlale ning küsisin: “Mis siin toimub?” Sellest järgmisel silmapilgul avastasin ennast ja Silverit kosmoselaeval. Vaatasin Silveri silmadesse ning tal need täielikult puudusid. Need olid täiesti “tühjad” mustad augud, milles ei olnud ei algust ega lõppu. See oli justkui vaataksin ma kosmosesse, kus igal pool olid peidetud galaktikad ja tähed, planeedid. Kõik ja mitte midagi. Pikemalt vaadates nendesse võis ennast ära kaotada, sest tähti ja planeete oli nii palju. Kui tunnetasin, et võin sinna ära kaduda, hakkasin uurima tema ülejäänud keha ja näojooni. Tema nahk oli hallikas sinine, silmad suuremad, kui tavainimese omad. Ta ei olnud inimesepäritolu enam. Kui ma olin ära registreerinud tema olemuse ja väljanägemise, hakkasin vaatlema, mis toimub meie ümber.

Kosmoselaev oli keske pimedat kosmost, mingi täiesti teine galaktika, kui see, milles me elame praegu. Minu teadvusvälja tuli teadmine, et meil on sellel kosmoselaeval missioon – päästa valla selle keskmest valge energiakeha. Sellega laev töötas. Silver seisis terve selle aja minu kõrval liikumatult, ainiti vaadates minu suunas. Tundus, et ka tema on justkui katki. Ilma selle valguskerata laev hukkuks.

Ma ei lasknud sellel asjal kaua niisama seista, ma jagasin juhtnöörid kätte Silverile. Sukeldusin ise laeva keskossa ning kamandasin Silverit töötama minuga paralleelselt, hüüdes talle juhtnööre kuidas ja mille suunas peab ta liikuma. Löpuks jõudsime laeva keskossa ning leidsime valguskera, ma haarasin selle enda kätevahele, kuid kordagi ma seda füüsiliselt ei puutunud. Tõstsin selle üles nagu energeetiliste niitidega ja lendasin mööda pikka koridori välja, Silver koguaeg minu kannul. Jõudes kosmoselaeva ülemisele dekile, hõppasime sealt välja kosmosesse. Ülatasin valguskera Silverile ning ta võttis selle oma kätte. Ütlesin: “Sa tead nüüd ise, mis sellega edasi teha.” Ta vaatas minu suunas ning andis telepaatiliselt mõista, et see mis ma ütlesin vastab tõele. Ma jäin kosmoselaeva kohale hõljuma ning vaatasin, kuidas ta sellega kadus. Seejärel ärkasin.

Nüüd aga unenäo analüüsi juurde. Peale unenäo nägemist jäi see mind painama. Otsustasin kirjutada Silverile ning kirjeldasin kõigepealt unenäo esimest osa, seda, et nägin teda end tüdruku taha peitmas kuskil saunapeol. Hiljem selgus, et selline sündmus eelneval õhtul tõesti oli aset leidnud – nad olid käinud sõbra juures saunaõhtul ning, et antud hetkel on ta veel selle tüdrukuga koos ning ta keskenduks temaga aja veetmisele. Kas panete tähele sünkroonsust selle situatsiooni ja minu unenäo vahel?

Reaalsus on selline kummaline “ruum”, kus kõik tegelikult toimub ühel ajahetkel – nii minevik, olevik kui tulevik.

Me leppisime kokku, et ta võtab minuga ühendust, kui tal tekib selleks võimalus. Tükk aega ei kuulnud ma temast midagi. Ühel hetkel tuli see unenägu mulle taas meelde ning ma üritasin Silveriga kontakti luua, tulutult, ta ei vastanud. Ma andsin veidi aega, mõeldes endamisi, et küllap ta võtab ise kontakti. Kas panete ikka veel tähele unenäo sünkroonsust selle reaalsusega? Ta peitis end minu eest kas siis teadlikult või alateadlikult.

Ühel momendil hakkas see unenägu mind niivõrd painama, et nägin järgmistes unenägudes klippe sellest. Ma helistasin meie ühisele sõbrale ning uurisin, kas ta teab Silverist midagi, sest ei tahtnud Silverile peale käia, kuid olin siiski häiritud. Mulle tundus, et universumi jõud üritavad mulle midagi öelda, kuid ma ei jõua kuidagi õigesse positsiooni. Sõber soovitas mul Silverile helistada, sest temaga ei pidavat kõik korras olema.

Niisiis ma võtsin julguse kokku ja helistasin ning Silver teatas mulle, et temaga on tõesti üsna kehvad lood. Tal on nimelt psühootiline episood ning ta on haiglas. Ta on muidugi vabakäigul, mis tähendas, et päevasel ajal sai ta haiglast välja minna, kuid kindlaks kellaajaks pidi tagasi olema ja öö seal veetma. Ta kirjeldas, et saab aru, et tema psüühika on paigast ära, ta kuuleb, tunneb ja näeb asju, mida ta ei peaks nägema ja tundma… Mida ta ei taha näha ega tunda. Silver palus minu abi. Ta uskus, et kuigi arstid aitavad tal füüsilist keha keemilist tasakaalu tagasi tuua, on vajalik ka vaimukeha tagasi tuua.

Ma ei saa laskuda detailidesse, sest tunnen kohustust tema terviseandmeid kaitsta. Ja ega see tegelikult polegi üldse oluline teile jagada, see ei õpeta teile midagi unenägude seletamise kontekstis.

Üsna pea saime me igatahes kokku, istusime Cafe Lyoni maha ning ta üritas mulle selgitada, mida ta tunnetab, keda ta näeb ja tajub, kes temaga räägivad, mida nad räägivad. Ta rääkis mulle, kuidas võõrad eksistentsid laadivad tema energiakehasse uusi energiavorme, millest ühte ta küsis kas võib mulle “proovida” anda.

Ma olin loomulikult nõus. Ta sulges silmad, mina avasin enda energiakanalid ning võtsin vastu kõik, mis tema poolt tulla võis. Ühel hetkel tunnetasin, et kasvan energeetiliselt umbes 5-6m pikkuseks, ma laienesin, minu infovälja tuli tohutul hulgal informatsiooni, mida ma ei osanud sellel hetkel kuidagi ära lahterdada ega kuskile liigitadagi. Minu reaktsioon oli ilmselt piisavalt ehmatav, sest Silver hakkas vabandama ning võttis tolle energiakeha kohe minult maha.

Peale seda küsisin tema käest, kas ta tahab õppida neid energiaid kanaldama ning kasutama või soovib ta integreeruda tagasi tavareaalsusesse. Tema kindel vastus oli, et ta soovib saada tagasi seda, mis oli enne seda. Ma pidin kahjuks selgitama, et elu ei muutu ealeski samaks mis oli enne, kuid on võimalik kõik need kanalid kinni siduda ja ilmaliku elu edasi elada, kui protsess läbi on. See aga tähendab, et tuleb teha koostööd nii psühhiaatri, psühholoogi kui ka vaimse teejuhi või nõiaga, kelleks selles võrrandis sain mina ise. Ma toetan seda seisukohta väga pikka aega ning unistan ajast, mil saame külg-külje kõrval tavameditsiiniga koostööd teha.

Ravimeid, mis olid Silverile välja kirjutatud, pidi ta minu hinnangul kindlasti tarvitama, sest need reguleerivad aju- ja kehakeemiat, aidates taastada aju normaalse keemilise seisukorra, kui nii võib öelda. Ma ei ole üldiselt ravimite pooldaja, kuid usun, et iga olukorda inimese tervislikku seisundit silmas pidades, tuleb hinnata kui individuaalset juhtumit. Selles olukorras oli kindlasti tarvis, et sekkutakse medikamentidega. Vastasel juhul võivad ajus tekkida püsivad kahjustused ja tasakaalutus.

Sealtmaalt algas meie ühine teekond, kus mina olin teejuht, suunaja, kuulaja ja toetaja. Minuga sai rääkida asju, mida ta psühhiaatrile ega psühholoogilie rääkida ei saanud. Me tõime koostöös tema enda ja arstidega tagasi tema selle reaalsuse energiakeha.

Vahemärkusena pean muidugi ütlema, et psühhootilise episoodiga inimesi ei tohi mitte mingil juhul julgustada nende luuludes, samuti ei tohi nende luulusid naeruvääristada. Kõige olulisem on toetus ja turvalise õhkkonna ja usaldusliku suhte loomine. Me elame siiski sellises reaalsuses, kus on teatavad piirid ja reeglistik, mida tuleb järgida. See on aga hoopis teine lugu, millest kirjutan kunagi hiljem.

Tänaseks on Silver täielikult taastunud ning ta on rohkem tema ise, kui ta oli enne seda kogemust. Niisiis, minu prohvetlik unenägu ennustas ette sündmuste jada ning paigutas mind täpselt nende sündmustega paralleelselt, et aidata Silveril tuua tagasi midagi, mis on iga inimese jaoks äärmiselt oluline – iseennast.

Vahel võtab unenägude selgitamine ning mõistmine rohkem aega, kui teine kord. See unenägu sai väga lühikese ajaga selgeks nii minule kui Silverile ning ma usun, et me mõlemad oleme selle taevaliku sõnumi eest väga tänulikud.

Selleks, et oma unenägusid tõlgendada, ei ole easy-fix’i. Unenägude tõlgendamine nõuab püsivust, järjepidevust ja oma alateadvuse uurimist, mõtlemist suuremalt ja samas elu usaldamist. Nagu kõik see ilmas, miski ei teki üleöö, kõige nimel on tarvis tööd teha ja ennast arendada ning oma piire pidevalt, kuid ohutult nihutada.

Minu soovitus on: kirjuta üles kõik unenäod, mida mäletate ning siis lugege aeg-ajalt need üle ja tunnetage ära, kas see, mida nägite on saanud tõelisuseks või mitte veel.

Unenägude analüüsi lehed on saadaval meie lehel ja kiirelt jõuad sa selleni siis, kui klikkad siia. Need töölehed koostasin ma aastate pikkuse katse-eksituse meetodil. Kirjutades üles oma unenägusid ning üritades neid vaadelda erinevate külgede alt. Ma olen kindel, et ühel hetkel hakkad oma isiklikku mustrit tajuma ning unenäod saavad sinu elule tohutult suureks lisaväärtuseks.

Soovin sulle edu sinu unenägude seletamisel. Küsimuste korral võta alati julgelt minuga ühendust meili teel või kirjuta meie facebooki lehe sõnumitesse ja lepime kokku konsultatsiooni aja.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Shopping Cart (0)

Ostukorv